SÕJASÕLTLANE

Seisin varjude serval, nad vaatasid mind...

„Sekund hiljem lendasid mu pea kohal klaasikillud, kui järgmine kuul mööda tuhises ja selja taga seina sisse laksatas. Keegi hoidis mind sihikul ega kavatsenudki loobuda.

Süda peksis. Hirmudeemon järas sisikonda. Sõjadroog hajus, vajudes kiiresti laiali ja ma tundsin end nagu kuivalejäänud narkar.”

2002. aastal ilmunud hittraamatus kirjeldab Jon Steele oma kutsumuse saatanlikku ja samas erutavat olemust. Töö rindeoperaatorina viis teda ühest kriisikoldest teise. Vaid loetud meetrid muutsid tsiviliseeritud linnatänava sõjatsooniks, kus iga järgnev sekund võis osutuda viimaseks. Operaatorina oli Steele´i ülesanne aga unustada igasugune alalhoiuinstinkt ning söösta otse kuulirahe keskele, sest kogu maailm pidi nägema, mida sõda inimestega teeb!

Sulev Keedust inspireeris „Sõjasõltlast” lavastama jutustaja dilemma – rahu nimel peab ta käituma kalgi sõdurina, kelle jaoks kõnekas kaader on tähtsam kui hädasolija aitamine. Miks ta nendesse põrgu eeskodadesse aina edasi ronib? On see missioonitunne või hoopis sõltuvus?

Autor: Jon Steele
Lavastaja: Sulev Keedus
Kunstnik ja valguskunstnik: Martin Mikson
Helilooja: Ardo Ran Varres
Koreograaf: Olga Privis (Vene Teater)
Osades: Kristo Viiding (Eesti Draamateater) ja Karolin Jürise 

Esietendus 3. oktoobril 2020 Rahvusraamatukogu Tornisaalis

ÜLES